Monday, March 8, 2010

Eesti Laul 2010

Nii, ennem kui valmiseks läheb, panen ma ka kirja mida arvan selle aasta lugudest. Üldiselt on pilt hea ma usun - suhteliselt indipopilik ning minu arvates on tase tõusnud kui nüüd eelmise aastate lugudega võrrelda. Võib ehk süüdistada üheülbalisuses ja milles iganes, viidates kellegi tutvustele. Kuid kui nüüd süveneda erinevatesse lugudesse, siis ma ei saa öelda et mulle ei meeldi. Ehk on minus sellist eurovisoonivihkamist ja eelarvamusi. Üldiselt mu arvamuseks on et ega sealt midagi head tulla ei saa, kui tegemist on sellise imeliku üritusega nagu Eurovisoon. Üldiselt päästavad ürituse igal aastal Juur ja Kivirähk. Ahjaa ning üldiselt on mul väga hea meel, et Toome ja Õigemeel finaali ei saanud.

Alustan ka kohe algusest.

Iiris Vesiku selle aasta lugu "Astronaut" on praegusel seisul täitsa armas, ehk on midagi kerlikõivulikku, kuid olemas lugu ning muusika ning unistusi kätteulatav. Unistav. Õrn. Pöörane. Ja arvamus Iirisest ka tõusis, sest varem mulle tema hääl pole üldse meeldinud, kuid siia sobib.

Disko 4000
ajab kohe algul naerma. No lihtsalt ajab naerma. Sest see on nii kummaline. Piret Järvise hääl on naljaks ning mida rohkem kuulan, seda rohkem arvan et see on ikka täielik irooniamaailm. Kui sõnad on naljakad ent isegi mõtlema panevad. Aga lugu iseenesest mõjub. Lugu lõikab ajudesse sisse ja siis sinnna jääbki see : " Mina sinuga ja sina minuga, koos vallutada võime maailma..." Aga see plönisev bassihääl annab palju juurde just õiget maiku ja olemist.

Rolf Junior feat Violina , no selle kohta tegelikult ei tahakski midagi kirjutada, sest no selline raadiopop ajab tavaliselt mu närvi. Ma üritan seda lugu kuulates väga jääda selliseks neutraalseks ja mitte võtta seda sellise maitsetu pudruna ja süveneda. Mida see lugu siis ütleb. Esiteks on mul tunne, et ERR lehel olev variant on kiirem, kui see mida raadios lastakse. Või on mu olek praegu imelik. Aga see lugu tuli juba avalikkuse ette nii ammu, et ma kaldun arvama, et see lugu saadeti no niisama sinna konkursile, et ahh meil sai valmis, saadame siis ära. Sellest loost muidugi leiab mingit nostalgiat oma lapsepõlvest ja Matiiseni hõng on tugev. No selline Jam, mis oli ikkagi väga kuum kunagi. Ilmselt see ongi suunatud selle aja Jami fännidele ja neile kelle noorusaeg sinna kukub. No ilusad sõnad ja kaa ja saab ka tantsida lihtsalt. Natuke viiulit, et oleks popp ja noortepärane. No ilmselt see lugu võidab, sest selline lihtsus läheb rahvale peale.

Mimicry "New"
Mulle tuleb meelde pungipidu "Tartu Under Fire" eelmisel aastal. See lugu sobiks ideaalselt pungipeole, see sobiks kõvale klubipeole, kus saaks reivida hommikuni. Imelikul kombel tuletab see lugu meelde mulle kunagist Eesti eurolaulu "Tii", midagi nii sarnast on selles. Kene Vernik on minu jaoks huvitav. Seda lugu kuulaks ma kindlasti peol ning omaette, aga raadiost kuulata on seda siiski liiga lihtne ja ei mängi välja, sest see on nii eriline. Aga selles loos on sellised ilusad ja meloodilised momendid ka olemas. Sellel lool peaks olema laval väga väga kõva värvimuusika. Kene artist kumab isegi läbi muusika ning annab energiat.

Marten Kuningas ja Mahavok
Selles loos on elemente kunagisest võiduloost "Everybody. Aga Marteni laul on minu arvates üks parimaid lugusid, kui mitte parim, sellest finaalist.Kitarr on, energiat on ning sisu on.


3 Pead
on täeisti huvitav. Algul ei pidanud ma sellest loost, kuid nüüd tundub see täitsa huvitav ja väga tugevate Röövel Ööbiku mõjutstega.

Lenna
ja Vaiko laul on puhtalt vaikoliku lähenemisega poppmuusikale ja see mulle meeldibki. Selles on hinge, siirust ja romantikat. Lenna annab juurde õrnust, mida suudab Vaiko ka rõhutada õrnusega muusikas. Mulle väga meeldib väike muinasjutt iga tüdruku magamiskapile. Kosmoseteema on ka sees ja ongi puhas Vaiko oma kodustuudio hõnguga.

Malcolm Lincoln esmakordsel kuulamisel jäi juba kõrvu, kuid peale mõningasi kordi kuulamist (lehvitan Affe) on see täiesti konkurentsivõimeline lugu. Omapärane ning tõesti ei meenutagi mulle midagi. Kõige melanhoolsem lugu neist ja muusika on lohutav. Mulle meeldib.

Groundhog Day üritab olla meie oma 30 Second to Mars või midagi taolist. Oleks oodanud neilt ka midagi uut - sellesmõttes et neil on kõik lood ühesugused. Tore on et noored mehed teevad muusikat ning neil on omanäolisisus, mida paljude bändide kohta öelda ei saa. Aga popprokk ta on, sellline nõksa üle keskmise.

Tiiu Kiik tundub täiesti uus tegija olevat ning see, millega ta on välja tulnud Eesti Laulu konkursile on täitsa huvitav. Ma sooviks midagi enamat temalt kuulda. Natuke Enyat, Björki ja Airi ning teda ennast. Kui ma seda laulu kuulsin, arvasin et see küll eestlanna pole, aga elu üllatab.

Ma isiklikult loodan, et ei võida Rolf või Groundhog Day, ülejäänud on piisavalt omanäolised ning jäävad minu playlisti omi aegu elama. Eesti Laulu tase on tõusnud ning ma usun et on kindlasti parem variant niimoodi laule sinna finaali valida, kui tellida lugusid. Igal juhul üritan seda finaali jälgida. Soovitan Teilegi.
Ja ärge hääletage Rolfi poolt!