Monday, January 28, 2008
Ans. The Twilight Sad - Fourteen Autumns& fifteen winters
http://www.myspace.com/thetwilightsad
Band on loodud Suur Britannias põhimõtteliselt chillides, ja andsid paar kontserdi lihtsalt jammides, aga jah siis kasvas sellest bänd välja. Ega nende kohta eriti midagi teada ei saa.
Ennast peavad nad selliste muusikastiilide esindajateks nagu folk/experimental/noise.
Nad kasutavad erinevate helide tegemiseks tavalistest kitarridest ja trummidest kuni laste mänguasjadeni välja.
Esimene tunne minul oli selline natuke häiriva aktsendiga laulja hääl ning väga coldplaylik muusika, mõnes mõttes meenutab mulle veel american footballi. Väga paljude helidega ning algul ei pane enamus asju tähele. Harjudes on see inglise keel nauditav.
Muusika on selline igatsev. Samas nagu unistav ning mind tegi see muusika väga selliseks unistavaks ning hõljuvaks. TÄPSELT selline muusika, mida kuulata sõites kuhugi või jalutades või joostes. Selline omaette olemiseks. Samuti jammimiseks ning sõpradega lihtsalt lebotamiseks.
Samas ei saa mainimata jätta sellist nukrat ilusat meloodiat ning alatooni. Ilus on see küll. "Talking with Fireworks ... " puhul oli folgisugemeid kõige enam märgata.
Basskitarri käigud meenutavad just seda Coldplay'd.
Laulja hääl on kelmikas.
Tean et järgmine kord kui tahan end välja lülitada, siis on see üks suurepärane plaat.
The twilight sad - cold days from the birdhouse
Band on loodud Suur Britannias põhimõtteliselt chillides, ja andsid paar kontserdi lihtsalt jammides, aga jah siis kasvas sellest bänd välja. Ega nende kohta eriti midagi teada ei saa.
Ennast peavad nad selliste muusikastiilide esindajateks nagu folk/experimental/noise.
Nad kasutavad erinevate helide tegemiseks tavalistest kitarridest ja trummidest kuni laste mänguasjadeni välja.
Esimene tunne minul oli selline natuke häiriva aktsendiga laulja hääl ning väga coldplaylik muusika, mõnes mõttes meenutab mulle veel american footballi. Väga paljude helidega ning algul ei pane enamus asju tähele. Harjudes on see inglise keel nauditav.
Muusika on selline igatsev. Samas nagu unistav ning mind tegi see muusika väga selliseks unistavaks ning hõljuvaks. TÄPSELT selline muusika, mida kuulata sõites kuhugi või jalutades või joostes. Selline omaette olemiseks. Samuti jammimiseks ning sõpradega lihtsalt lebotamiseks.
Samas ei saa mainimata jätta sellist nukrat ilusat meloodiat ning alatooni. Ilus on see küll. "Talking with Fireworks ... " puhul oli folgisugemeid kõige enam märgata.
Basskitarri käigud meenutavad just seda Coldplay'd.
Laulja hääl on kelmikas.
Tean et järgmine kord kui tahan end välja lülitada, siis on see üks suurepärane plaat.
The twilight sad - cold days from the birdhouse
Burial - Untrue
Panin endale tiksuma selle Buriali plaadi. Burial on põhimõtteliselt dubstep muusikat viljeleva kollektiivi(kui seda nii saab nimetada) nimetus. http://en.wikipedia.org/wiki/Burial_(musician) Ma ei oska seda dubstepp'i absoluutselt kuidagi kirjeldada, see on selline natuke trammijabussisarnast kuid aeglasem, selline vasaraga vastu kivi löömismuusika, selline nagu kaevurite toksimisrütm koos kääride ning silme ette tuleb selline pilt kus inimesed töötavad nagu masinad ning see muusika on töötamise ajendiks. Abikaasa ütles telefonis: "Mis kell sul seal tiksub?"
See plaat on eesti muusikakriitikute eelmise aasta üks lemmikuid. Otsustasin ennast ka natuke harida. Ja esmamulje ei ole üldse halb, kui arvesada seda et ma ei ole mitte kunagi midaig sarnast kuulnud või kuulanud (muidugi mina ei ole ka inimene kes võiks üldse sellise muusika peale sattuda)
Nimilugu on selline ajatu, ja mul tekib selline tunne et tahaks chillida ning niisama olla. See muusika on selline natuke külm, aga samas on selles midagi sooja- võibolla isegi indiaanilikku.
http://hyperdubrecords.blogspot.com/2007/10/burial-untrue-november-2007.html
leiate ühe tutvustuse selle albumi kohta ja ka intervjuu, igaljuhul imeline kuidas inimesed näevad ühe nii täiusliku asja kallal nii kaua vaeva. Respect!
Esimene asi mis mulle pähe kargas oli seriaali Nip-Tuck Theme - need käärid.
Seda muusikat kuulates tekib tunne, tõesti on õhtu ja oleks aeg minna oma sõprade seltsi ja aeg maha võtta. Väga palju erinevaid hääli on kuulda. Igal juhul jääb see album minu playlisti vähemasti natukeseks ajaks ja püüan niimõnelegi inimesele Buriali muusikat tutvustada. Aga selleks peab olema mõnus koht ja aega peab jätkuma. Väga palju on kasutatud minu ühte lemmik tune't mille nimetust ma kahjuks ei oska öelda.
Kõige enam mulle meeldiski nimilugu, see on nagu kõige energilisem
Burial - Untrue
Animal Collective - Strawberry Jam
Animal Collective on väga huvitav kollektiiv, nende muusikat kui kuulata, siis selleks peab lihtsalt aega olema. Nad ei oska isegi öelda, mis muusikat nad teevad, folk-rock-indie-dance jne. Erinevaid instrumente on kuulda, sageli sööb üks instrument teise ära. Minu jaoks on see muusika "täis". Seda muusikat pole igav kuulata, kuid väga palju ka ei jõua kuulata, sest võib ära väsitada oma müraga. Väga omapärane lähenemine muusikasse.
Nende kohta leiab lühitutvustuse siit.
http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_Collective
Üldjuhul mulle meeldib. Igal juhul kui kuulsin esimest korda, hakkas kohe meeldima, või vähemalt tekitas soovi üha veel kuulata. Kujutan ette et nende kontserdil võib olla väga sürr olla. Kui videosid vaadata, siis tüübid lähevad ikka täiega selle asja sisse. Ma arvan et nende muusika jääb tükiks ajaks mu mp.3 playerisse tuksuma. Esimene lugu mis pani mind neist huvituma on Winter Wonder land. Väga energiline lugu.
Mulle meeldib. Vat sellist muusikat tahaks ise teha. Soovitan nendele, kellele meeldib muusikat KUULATA, ning nendele kellele meeldib linnas kõndides naeratada. Sest seda nad tegema panevad.
Animal Collective -Cuckoo
Nende kohta leiab lühitutvustuse siit.
http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_Collective
Üldjuhul mulle meeldib. Igal juhul kui kuulsin esimest korda, hakkas kohe meeldima, või vähemalt tekitas soovi üha veel kuulata. Kujutan ette et nende kontserdil võib olla väga sürr olla. Kui videosid vaadata, siis tüübid lähevad ikka täiega selle asja sisse. Ma arvan et nende muusika jääb tükiks ajaks mu mp.3 playerisse tuksuma. Esimene lugu mis pani mind neist huvituma on Winter Wonder land. Väga energiline lugu.
Mulle meeldib. Vat sellist muusikat tahaks ise teha. Soovitan nendele, kellele meeldib muusikat KUULATA, ning nendele kellele meeldib linnas kõndides naeratada. Sest seda nad tegema panevad.
Animal Collective -Cuckoo
Eurovisioon 2008 Eesi eelvoor
Niih, eks nüüd ole need lood üle vaadatud/kuulatud. Midagi eriliselt rabavat polnud. Minu hääl läheb kohe kindlasti Kreisiraadio - Leto svet'ile, huumori eest. JUba selle tehtud töö eest, mida nad on siiani teinud. Ja minu arust väga kihvt et nad sellega välja tulid. Las mehed teevad pulli, ega me millegi tõsisemaga niikuinii ei võidaks... või hea kui me finaaligi saame.
Aga muidu, mis selle Eurolaulu kohta ikka arvata - üldiselt olid sellised väga tüüpilised laulud.
Teistest eristus see Iiris Vesiku Ice-cold story, missest et mind häirib selle IIrise hääl. Aga see on juba teine teema. Muidugi on see lugu selline piisavalt energiline ning jõuline. Igal juhul ma annaks ilmselt sellele hääle kui Kreisiraadiot poleks.
Birgit Õigemeelel on lihtsalt ilus lugu. mis meenutab väga mitut lugu. Ja üksluine ja lihtsalt ilus.
LUisa ja Marguse lugu on selline hästi meeldejääva meloodiaga lugu. Aga noh, mis teha raadiolugu on .
Taavi laul on tegelikult tugev lugu. Rujalik.
Rolfist ma ei räägi üldse, sest see ei ole enam normaalne, niimoodi vähemuste hääli püüdma minna on nõme. Ja seda enam siis võiks juba ise ka kapist välja ronida.
Muud midaig ei jäänudki sellest meelde. Kristjan Kasearu tammub ikka oma vana rada. ja muu oli lihtsalt tapeet.
et mitte uut teemat teha, jätkan siit peale selle eurovisiooni lõppu. No hääled läksidki minu poolt Kreisiraadiole. Ja ma ei saa aru kuidas Juhan Paadam on selline mees et võtab asja nii isiklikult. Keegi ei mõnita, aga lihtsalt tehakse selgeks, et asi on lihtsalt show-ks läinud. Lihtsalt pole midagi teha. Ja rahvas valis nii.
Mõnel teisel aastal oleks kindlalt võitnud Iiris Vesik. Kodukino oli põhjas ning see oli lugu mis ajas külmavärina peale... lihtsalt sellise väga hea emotsiooni andis see lugu.
Rolf... ohh ma olen siis selle hulga seas, kelles tekitab see vastikut emotsiooni. aga juu on see lugu siis seda väärt, et see vähemalt sedagi minus tekitab..
Ja mulle meeldib lauluna Taavi laul- öelgu teised mida tahes..
Aga muidu, mis selle Eurolaulu kohta ikka arvata - üldiselt olid sellised väga tüüpilised laulud.
Teistest eristus see Iiris Vesiku Ice-cold story, missest et mind häirib selle IIrise hääl. Aga see on juba teine teema. Muidugi on see lugu selline piisavalt energiline ning jõuline. Igal juhul ma annaks ilmselt sellele hääle kui Kreisiraadiot poleks.
Birgit Õigemeelel on lihtsalt ilus lugu. mis meenutab väga mitut lugu. Ja üksluine ja lihtsalt ilus.
LUisa ja Marguse lugu on selline hästi meeldejääva meloodiaga lugu. Aga noh, mis teha raadiolugu on .
Taavi laul on tegelikult tugev lugu. Rujalik.
Rolfist ma ei räägi üldse, sest see ei ole enam normaalne, niimoodi vähemuste hääli püüdma minna on nõme. Ja seda enam siis võiks juba ise ka kapist välja ronida.
Muud midaig ei jäänudki sellest meelde. Kristjan Kasearu tammub ikka oma vana rada. ja muu oli lihtsalt tapeet.
et mitte uut teemat teha, jätkan siit peale selle eurovisiooni lõppu. No hääled läksidki minu poolt Kreisiraadiole. Ja ma ei saa aru kuidas Juhan Paadam on selline mees et võtab asja nii isiklikult. Keegi ei mõnita, aga lihtsalt tehakse selgeks, et asi on lihtsalt show-ks läinud. Lihtsalt pole midagi teha. Ja rahvas valis nii.
Mõnel teisel aastal oleks kindlalt võitnud Iiris Vesik. Kodukino oli põhjas ning see oli lugu mis ajas külmavärina peale... lihtsalt sellise väga hea emotsiooni andis see lugu.
Rolf... ohh ma olen siis selle hulga seas, kelles tekitab see vastikut emotsiooni. aga juu on see lugu siis seda väärt, et see vähemalt sedagi minus tekitab..
Ja mulle meeldib lauluna Taavi laul- öelgu teised mida tahes..
Sunday, January 13, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)