Analysis - " Eestlane"

Analysise laulule "Eestlane" video on ikka ülikõva.Tsiteerides klassikuid, mul tuli s*** püksi, kui hea!

Asi polegi ju mingis olulises poindis, kuigi ka see on olemas, aga kui ma mõtlen sellele mis vahenditega see tehti... Ma olen sõnatu. Ja täiesti ausalt - võrdlus tuli praegu selle viimase 30 Second to Mars video suhtes, kus on selgelt näha SELLISEID võimalusi ja asju... Kui too on hea, siis on see juba väga hea...

Kui nüüd uhkeldamiseks läks, sis võiks ju mainida, et mina olen ka isegi videos, mõned ideedki, minu saun, hetkelised mõtted nind praktiliselt ka juba täiesti selged võtted mõtetest, aga et nad nii ilusti selle ära tegid... Ma veel toibun natuke.

Aga poisid! Teate, ma nägin täna öösel unes Fibrill+ Analysis videot - sellist mustvalget ja oi kuidas Ebu seal keevitas... selllises tossus ja olemises... retrohõng nagu viimati nähtud 80ndate alguse lumevideos, mida viimati nägin "Prillitoosis", aga see selleks.

Nüüd olete juba kindlalt väärt Eesti mõistes HEA ROCKBÄNDI staatust!
Ma jumaldan teid!
2. jaanuar Rokiklubis näeme, Tartus!

ROCK ON!

Ja video:

Analysise videopresekas

Eilsel 29. detsembrikuu päeval otsustati korraldada laulu "Eestlane" videoesitlus. Kuna mul oli mõningast infot selle kohta, et tehnika ei taha noormeestega koostööd teha, siis ma olin enne õhtu algust natuke mures.

Juba algus oli isenesest mõnus - majja sisenemine ma mõtlen (kõik puha tuttavad ja oma inimesed).

Päris palju oli tulnud sellise tagasihoidliku teisipäevase õhtu kohta inimesi. Väikesed õlled ja muud napsud tehtud, alustas sel korral oma eeskavaga ansambel Reha /Rahe, kes esitas seekord erilistes võtmetes nende parimaid lugusid va esimene siis, milleks oli nende nägemus Rammsteini hitist "Pussy". Seejärel tulid erinevad latiino, rockabilly, salsa jne stiilis Rahe lugude seaded. Päris huvitav oli - minule ehk läks kõige enam hinge selline mõnus rock'n'rollilik lähenemine. Nalja oli ka nabani ning üldse paistis kogu õhtu teemaks olema seks, mitte eestlane. Aga võib-olla ongi eeslane seksirahvas!

Väike paus ning siis väike kokkuvõte 3 bassi dvd-st. Natuke tahtis tehnika seekordki nö näkku panna, aga kõik said oma laksu kätte! Nii mõnelgi oli äratundmisrõõm, emotsioonide ülesäratamise hetk ning muie näol.

Peale seda muidugi lõpuks astusid lavale Analysise poisid, kellest Ever oli juba ka Reha koosseisus üles astunud (kuidas ta jõudis üldse kogu selle värgiga toime tulla?) Aga rokki sai! Sai kohe kõvasti. Hea oli, et oli ka uut materjali ja kõvat kütet ning hiljem kuulsin teisteldki, et potensiaali nagu on neil tulevikukski. Everi soolotamine oli minu jaoks üllatus - positiivses mõttes! Ma ilmselt istusin ja vaatasin suu ammuli!

Black Label Society loo "Stillborn" ning Terminaatori "Viski" olid samuti liigagi mõnus rokk. Kodune õhkkond tekkis- ja uhke tunne, et Võrus nii palju rokirahvast on! Seda mõtlesin tasakesi ning salaja ja naeratasin mõnuga. Ja poisid palun,palun,palun 2. jaanuaril veelgi suuremat ja vingemat kava Tartu rahvale!

Aga nüüd jõuame siis selle kohani, kus peaks tulema video. Juba silmist loen, et natuke jama on ikka. Rahvas juba ootas nii väga videot. Kõik istusid ja ootasid. Ise ma mõtlesin, et kaua võib. Äkki oleksid pillimehed saanud kõik pikemalt teha, et arvutid suudaksid ka oma töödega valmis saada! Ja siis loeti natuke mu mõtteid ning poisid läksid lavale, et natuke rahva meelt lahutada. Õlu oli ka ju saanud baarikeses otsa. No siis tuli veel head rokikulda, mida oskas igaüks kaasa laulda. Kõik juba vaatasid herr noorema Kelbi otsa, et kas saab või ei saa. Nii mõnigi mõtles juba, et kella 00-ni ootan, siis lähen koju ära. Aga ootamine tasus end ära - video oli üllatavalt parem (natuke mittetäielik, aga see mis oli, oli väga hea) kui ma arvasin ja nii... . Teisedki imestasid, et ikkagi oma poisid tegid oma vahenditega nõnda head asja. Aga minu arvates on kogu selle video juures üks suur pluss - see audio pool. Ma siin sain kuulata seda nö stuudiovarianti ning huhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh kui hea see on! Mida rohkem kuulan, seda parem tundub olevat. www.myspace.com/analysisband ja kohe-kohe peaks tulema ka digisingel.

Aga videost pikemalt, kui ma selle enda valdusse saan ning süvenda lastakse.
Aga üritus oli täitsa pro ning oleks veelgi parem olnud kui kõik asjad oleksid jooksnud. Arvutiajastul ei saa millelegi kindel olla! Ja olulisim on rokihing!

Analysis viimast korda praeguses Õlle nr 17-s

25. detsembri jõuluõhtut jäi lõpetama Analysise kolmeosaline esinemine.
Oi kui mõnus oli neid jällegi lives kuulata üle pika aja. Selline suur pai mu kõrvadele!
Üle pika aja oli ehk nii endal kui ka mõnel pillimehel oodatust suurem joove, aga see ei takistanud rokkimist.

Heli oli natuke kurvavõitu - aga see paranes live jooksul ning siis oli isegi nende pubiruumide kohta päris hea!
Paar sellist lugu oli ka esitusel, mida polnud ikka väga pikka aega tehtud ning üle pika aja oli ka "We all die young" esitamisel. Jehhuuu!
Inimesi oli samuti rohkem kui inimesi.

Heavy Metal Christmas

Ma ei salli jõulumuusikat - eriti.
Sellesmõttes, et kindlasti on väga ilusaid ja häid leide, aga ma põhimõtteliselt ei kuula sellist muusikat, mis on tehtud raha pärast ning enamasti on veel täpselt samad laulud erinevates esitlustes. Ja kui tehakse mõni uus, siis aetakse võimalikult suur tuntud nägudega kamp kokku ning siis laulavad millesti kõik õnnelikult ja koos. See mulle ei meeldigi. Kas meie elus polegi siis muul ajal aega teineteist märgata.

Õnneks on üks väga rokk eralnd - Twisted Sister. Muidugi on tegu nende samade vanade lauludega, aga see mõnus heavy teeb asja heaks ning huumor kogu asja juures. Ma vist kuulan seda albumit 3. jõule järjest. No paar korda kuulan läbi - minu hevihing saab sellist humoorikat ning metalselt paitust ja keha naeratuse näole.



Seda Twisted Sister'i "Twisted Christmas't " julgen soovitada küll! Kasvõi vahelduse mõttes!

KARVASEID NING HEVISID JÕULE TEILE!

OTT, HUNT ja JÄNE NENE

Laupäeval käisin kontserdil Võru "Kandles" ning kokkuvõtvalt võin öelda, et mulle täitsa meeldis.
Muidugi on kõige eredamini meeles laul piparkoogimeestest. Ma naersin niimoodi et mul pisarad tulid silma. Hundi oskus näidelda pani kogu saali naerma ning võttis maha kõik pinged, mis olid saalis õhus Võru inimestele kohaselt - näidake, mida suudate!

Kogu kontsert oli väga üllatusterohke ning täiesti värskendav oli kuulata kõiki neid vanu ja tuntud lugusid uues värskemas ning säravamas kuues. Muidugi huvitavaim lahendus oli ehk "Võilillelapse" ja "Poker face" ühendamine. Ja see sobis väga suurepäraselt.

Kui millegi üle nuriseda, siis ehk vahepeal häiris vähene lavastus vms. Mitte et see peaks olema, aga kuna õrnalt tehti sellist näitemängu, siis oleks võinud ehk veel rohkem vaeva näha selle poolega. Ning vahest ehk näidati liiga välja, kui natuke midagi viltu läks - aga võib-olla tunnen mina neid inimesi liialt hästi.

http://www.myspace.com/otthunt

Kui nüüd lugeda see projekt lõppenuks siis.. olgu nii. Aga kui kuhugi areneda? Siis võiks nende lugude kallal veel nokitseda ning ehk midagi juurdegi mõelda: kus on folk, indie, tramm ja buss jne. Seega arenguruumi oleks hulga. Ma arvan, et mu lemmik on endiselt "Lumi tuli maha..." ning seal ma paneks veel vinti juurde - ehk muinasjutulisemaks ning arengulisemaks seda asja. Soolod asjad kohe pikemalt, sest talv hakkas ju...

Aga muidu täitsa pro.

Red Hot Chili Peppers - Hey

Nii kõigepealt oleks mõtekas see lugu mängima panna...


TEHTUD????

Väga hea.
Nüüd ma arvan, et tuleb selle blogi kõige enam minu tundeid kirjeldav lugu. Ma ei tea, kuidas on osanud keegi nii hästi pannud laulu kõik minu hetke tunded. Ja minu arvates on see muidu ka Stadium Arcadiumi kõige parem lugu!
See on ainult nautimiseks!

Sõnad on siin:

Won't somebody come along
And teach me how to keep it alive?
To survive.

Come along and show me something
That I never knew in your eyes.
Take away the tourniquet.

I used to be so full of my confidence,
I used to know just what I wanted and just where to go.
More than ever I could use a coincidence,
But now I walk alone and talk about it when I know.


Hey, oh yeah, how long?
I guess I ought to walk away,
Hey, oh yeah, so long...
What you gonna do today?


I don't wanna have to, but I will,
If that's what I'm supposed to do.
We don't wanna set up for the kill,
But that's what I'm about to do.

Later, I'll cut you off when you're screaming into the phone.
Hard to own.
Anyway, I wanna let you know that everything is on hold.
What you gonna do to me?

You used to be so warm and affectionate.
All the little things I used to hear my fairy say,
But now you're quick to get into your regret.
I'll take the fall and now you got to give it all away.

I don't wanna have to, but I will,
If that's what I'm supposed to do.
We don't wanna set up for the kill,
But that's what I'm about to do.

Hey, what would you say if I stayed?
Stayed for a while, if I may.
Say it again and I'll come around,
But not for the last time...
Hey, what would you say if I changed?
I'll change everything but my name.
Play it again and I'll come around,
But not for the last time.

You used to be so warm and affectionate;
I used to know just what I wanted and just where to go.
And now you're quick to get into your regret;
And now I walk alone and talk about it when I know...

Hey, oh yeah, how long?
I guess you gotta walk away;
Hey, oh yeah, so long...
What you gonna do today?..

Hey, oh yeah, how long?
I guess you gotta get away;
Hey, oh yeah, so long...
What you gonna do today?..

Ootused OTT, HUNT ja JÄNENENE kontserdile

Käisin täna proovis ning tutvusin nende muusikaga ning tegelesin võimaliku kontserdielamuse ettekujutamisega. Tegelikult ma pikalt mõtlesin, et kas lähen üldse enne laupäevast kontserti neid kuulama, aga mõtlesin, et üllatusmomente ka ikka kindalt jäetakse mulle.

Igal juhul tänase proovi põhjal ma üllatusin ja positiivses mõttes. Kõik lood olid varasemast teada ning lastelaulud erinevates lähenemistes. Igal inimesel on mingi side teatud lastelauludega. Minu üks põhine emotsiooni tekkimine oli seotud lauluga "Seeneralli" (äkki oli selline pealkiri) - nimelt olen ma seda laulu isegi Laulukarusellil esitanud, oma tagasihoidlikus variandis.

Praeguse "Pokerface" hitile lähenemine üllatas ka mind kohe väga. Sellest võiks saada isegi asja laiemas plaanis ning R2 võiks nad vabalt kutsuda esinema "Aastahiti" galale.

Sellelt kontserdilt leiab endale igaüks midagi.
Eriti ootan ma lugu, mille sõnad on Summ-summ- lendas mesimumm... kuna mu laps ning tema lasteaiakaaslased laulsid mulle kõik seda lugu kui kõige meeldejäävamt pala. Nimelt on Otiprojekt selline heategevusliku maiguga - nad käisid esinemas erinevates koolides Põlva- ja Võrumaal.

www.myspace.com/otthunt
Kellel vähegi aega käige kuulamas, noortele tuleb ju võimalus anda!

Vaiko Eplik "Neljas"

Seda postitust sundis kirjutama eelkõige selle albumi lugu "Nähtamatus".
Midagi südamlikumat ei saagi olla - nüüd saan aru, miks on öeldud, et sellel albumil võtab Vaiko end täiesti alasti.

Pisara võtab silma nurka.

Kuulan teist korda seda albumit läbi ning see lugu sundis süvenema. Kiskus mu mõtted mu tegemistelt ning ... .

Panin uuesti albumi tiksuma. Pimedus on võtnud ka minu sisemuse tänaseks päevaks. Ning "ööalbum" on täiesti õige väljend seda albumit iseloomustamaks. Üksindust ning rahu nõudev. Kuulamist ja süvenemist nõudev.

Ja muidugi pean ma muusikat KUULAMA hakkama just siis kui eksamiks on vaja õppida. Aga seda paremini ma muusikat kuulan.

Aga Vaiko juurde tagasi. Miks ma iga kord kui tema muusikat kuulan, justkui armuksin temasse. Kui naised armuvad millegi pärast Edgar Savisaarde, siis mina armun Vaikosse, kuigi ta pole isegi minu läheduses. Ja selleks peab ta vaid laulma ning mina maksan ise peale.

Ja see album ajab mind isegi naerma - "Kibe ja kuum". =)
Ning lugu "Müra" tekitab sellise tunde, et tahaks kõrvaklapid peast ära visata. Lihtsalt nii müra. Närvilisus tekib. Aga emotsioon on tegelikult oluline, eks?

Ja võikski lihtsalt kuulata ja olla. Olla ja kuulata.

Armukeselikult õrn ning silitav. TÕeline mees, kes oskab naisele läheneda. Niimoodi õrnalt ning silitavalt. Vaikselt orgasmi poole. Naeratus tuleb, päriselt.

"Saabastega kass" - ma vajan üht korralikku live . Iga kord kui ta Tartu poole satub, siis ma ei saa lihtsalt minna. Tahaks tegelikult Vaikot Võrus näha. Ei tea, kas ta on seal üldse esinenud.

"Tuhat üks ööd"... muinasjutumaale läheb ikka mõni mees ära. Aga kellele ei meeldiks olla muinasjutumaal ning võlutult ringi jalutada. Mehed jäävad igavesti poisteks... Nostalgia.

Oi kui palju emotsioone see album esile kisub. Kohe kisub. Suunurgad tahavad ülesse poole minna ning silmad tahavad särama minna. Olen praegu nagu üks õnnelik laps, kes sai sussi sisse aasta esimese kommi.

Kindlasti saab sellest albumist minu lemmik unealbum - laseb päeva mõtetel olla ning siis minna ning seejärel unedel tulla.

Soovitan, väga soojalt!

Leslie da Bass - Sinu nõiduses.

www.myspace.com/lesliedabassmusic leiab sellise loo nagu "Sinu nõiduses". Ma olen sõnatu, kui ideealne lugu see on. See on kuidagi väga maagiline ning mõnus ning hääl on nii sobilik sellesse ....

Muusika pole küll kõige minulikum, kuid koguaeg suudab ta hoida mu niimoodi lõa otsas, et ma jälgin tema tegemisi. Ma usun, et Eesti muusikaringkondade üks andekamaid meesolevusi üldse. Tema on teinud HU?-st Eesti popi lipulaeva (kusjuures vägagi kvaliteetse), kes läheb peale isegi rokiinimestele. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et tema muusikaeelistus ja maitse on sarnane minu omaga, aga minu arvates on ta suurepärane.

Ja ma juba nii ootan järgmisel kevadel ilmuvat sooloalbumit.

Ma lihtsalt pidin ütlema.

Analysis @ Puhas Kuld

Eile õhtul käisime Analysisega Viljandis rokiklubis Puhas Kuld. Õhtut alustasid poisid ansamblist PindOrav (mitte TeravOras) - neid ma kahjuks ei näinudki, sest kui kluppi sisenesin, poisid juba lõpetasid. Nad olid teinud 5 lugu. Ning nende eeskujudeks pidavat olema Dream Theater. See oleks võinud täitsa huvitav olla.

Kui ma läksin teadmisega, et Analysis soojendab Dramamamat ning Dramamama teeb oma videoesitluse, kuid oli hoopis vastupidi ja erinevusega, et keegi oma videot ei esitlenud. Aga Dramamama on minu arvates väga mitte-eestlaslik bänd. Ma tahaks neid näha siis kui ma olen kusagil festivalil ning rahvas rokiks täie rauaga. Nende lugu "Dance" on minu jaoks väga hüpnotiseeriv. Ning selle koha pealt tahaks ära mainida ka filmi Woodstocki vallutamine (seda filmi soovitan kõigile, kellele meeldib filmi ajal ahhetada ja võib-olla isegi karjatada), mille soundtracki peale oleks see lugu ideaalne olnud. Mikk Tammepõld on tõesti läinud päris huvitavat teed pidi, kui nüüd võrrelda Brides in Blooms'iga - Dramamama on tunduvalt temalikum. Kuigi võib leida, ka neid vägagi sarnaseid jooni. Mikk Tammepõllu koha pealt veel sedagi, et tal vokaal meeldib mulle ning artistina ta kuidagi paelub. Tema stiil on küll neiudele silma vaadata, naeratada ja tekitada natuke ebamugavat tunnet, aga ehk ongi see tema võlu. Ahha, ja neil tuleb debüütalbum välja 16.okt 2009. Ootan huviga. Õhtu jooksul oli ka üks väga huvitav rock'n'roll lugu, mida ma soovitaksin oma onule. See oli lihtsalt ülikõva. Ja kitarrist, OMG, on täiesti pöörane kutt. Kitarrist oli täisartist lihtsalt kitarrikäeshoidmisest, lihtsalt talle sobis see, ning ta nagu läks põlema kui kitarri kätte võttis. Saalist vaadates sa juba näed, et õige asi on kätte antud. Mitte et ta esineks sellega, vaid tekib keemia, mida saab igaüks tunda. Oma ihukarvadega. Ühesõnaga väga nauditav ja kui ma ei peaks 3.okt minema tuttava juubelile, siis ma läheks neid Tartusse PlinkPlonki vaatama!

Ja siis õhtu lõpetas Analysis, seekord kuidagi kummalise energiaga. Nad kõik olid täis rokkimistahet. Ja mul on nii kahju, et nendele kuttidele sageli satub nö vale publik või vale publiku staadium. Aga kohalolijad olid rahul. Seekordne energia kuidagi toitis, kuigi vokaalil hääl ära ning kohati oli lausa valus näha, kui valus tal oli. Eks oli ka mõningaid teisigi live-esinemisele iseloomulike häireid, aga need niivõrd ei häirinud vaid pani mõtlema, et mis oleks siis kui kõik oleks ühel päeval väga täpselt paigas. Ouuuuuuuujeeee!
Ja ka wc-s kuulsin kahte meest rääkimas omavahel Analysisest ja päris positiivses võtmes - rokk ei olegi surnud!

Klubi ise oli selline võimalikult-odavalt-teeme-rokiklubi koht. Selles ei ole mitte midagi halba iseenesest, sest sellesse kohta täpselt sobis see ning põhiline on ikkagi idee, et midagigi oleks. Kuidagi romantilise mulje jättis. Kõik see punane ja miljöö ja lõhn. Samas piisavalt dramaatiline, et teha kasvõi rokkkontserte.

Dramamama - Dance

Jason Carter harf-kitarril Kandles

Reede õhtul käisin kuulamas Võru Kandles  Jason Carteri  Muuilmamuusika kontserti. 

Mulle meeldis kogu selle asja juures just see uudsus ja julgus läheneda muusikale niimoodi. 

Ma armastan inimesi, kes teevad asju just niimoodi nagu just neile meeldib. Siis on kohe näha, et inimesel silmad säravad ning südamest tuleb kõik kohe otse välja. 

Mind paneb siiani naeratama just see, kui ma mõtlen kui siiras ja armsalt naljakas ta oma sõnadega oli ning kui haavatavaks tegi tema julgus näidata oma muusikaga  tundeid. See  on julgus. Ja see tegi kadedaks- tema on reisinud ja näinud maailma ning ta ei ole selle juures absoluutselt pettunud erinevates maailma rahvastes. Temas oli seda rahu ja rahulolu. Seda kogemust. Humoorikust. Ning kogu see muusika näitas seda, et me oleme sageli mõttetud rassistid ning ksenofoobid.

Nautige elu ja muusikat ning ärge mõelge rahale või teineteisele ärategemisele!

Analysisega videot salvestamas!

20. augustil hakkas Analysis salvestama oma esimest videot laulule "Eestlane".
Väga tore päev oli ning kogemus...
Kunagi hiljem tuleb pikem kirjeldus, aga poisid on saanud valmis teaseri, mis on minu arvates ikkagi VÄGA hea! (Poisid, kas te ei karda, et ajasite lati ikkagi väga kõrgele?)

Kasabian “West Ryder Pauper Lunatic Asylum”

Alustaks mitte algusest. 

"Fast fuse" on tõeliselt Tarantino pulpfictionlik (ehk tuletab meelde, et tahaks ka nii friik olla)  ja tekitab sellise tunde, et ma kohe hakkan ühe jala peal hüppama ning minusse tuleb sellist energiat, et ma tahaks oma kõige pöörasema sõbrannaga õlut jooma hakata. Kõige pöörasemaga just sellepärast, et ta oleks ainus kes suudaks seda asja sama friikilt kuulata ja nautida. 

Selline hetkeline rahulik paus on  "Take aim". Selline varajane tund noortäiskasvanute peol, kus on juba õhus "teise päeva" huumorit ja väsimust, et endiselt on olla väga chill ja hea... Paned vaikselt oma mälupildikesi kokku ning mõtled, et pidin ma siis nii pöörane olema?! 

"Thick as thieves" :

....Walking circles with the human race
And all the little people
They want to be free
But I can’t get there
Coz I got you holding me back...

"West ryder silver bullet" on minu jaoks ikkagi liigagi pulpfictionlik - seega mõnus. Ma armastan muusikat, mis lubavad mul olla mina, selleks et nautida. Olgugi ma siis natuke friik või imelik. Ega mulle meeldikski olla normaalne ja hall nagu mass.

"Secret Alphabetsi" mõnus plärisev bassisound. Lähme sõidame musta vihmasesse linna. Seal läheme väiksesse pubisse ja oleme kõigi eest peidus! Miks mitte eks? Ja sinu käte vahel. Ja ma olen kuri, et seda nädalavahetust niimoodi vines ei veetnud. Sest mulle meeldib vines olla. TÄiesti vines ja õnnelik ja rahus.

Ja lauluga "Fire" tuli ikka selline tõeline ülikoolihullus peale. Õigemini üliõpilaselu peod ja lollused. Tahtmine neid taas teha ja meelde tuletada, et ma olen ikkagi üks pöörane inimene. 

Ja kui album lõppeb lauluga "Happiness" olen ma emotsioonidest nii pungil, et tahan armuda. Ja sii veel armuda. Olla õnnelik. Ja olla kaisus ja kõige armsam naine maailmas. KUigi igapäevaselt ei olegi meeles naeratada nende asjade peale, mis tegelikult hästi on. Kust võtavad inimesed selle, mis paneb neid naeratama? Või on nad kõik sellised nagu minagi oma lähedaste keskel: kui suhtled tuttavatega naeratad ja näitad end õnnelikuna; omade keskel aga kuri ja morn. Miks ei või ma naeratada neile kes tegelikult hoolivad?

Mulle meeldib selle plaadi internatsionaalsus, masinlikkus (paneb mõtlema, kui masinlikult me iga päev käitume), kohati jõuline ja energiline lähenemine, teisel hetkel jällegi õnnetu olemine, kitarride teistmoodi kõla ning süntide kasutamine, erinevate maade muusika kasutamine jne jne. Muusika, mis tekitab iseenesest tunde nagu vaataks filmi. Nagu oleks see mingi filmi soundtrackiks kirjutatud - erinevad lood läbi albumi. 

Ma olen vaimustuses!

Ja soovitan seda kuulata neil, kes armastavad vahelduseks hulluks minna.

Where did all love gone - Kasabian

No-Big-Silence "Starstealer"

Käes on siis NBS-i uus album "Starstealer",mille ma R2-st võitsin. Ma olen väga positiivselt üllatunud. Juba raadiost kuulates tundusid nad minulikumaks muutunud olevat, aga et nad nii head on? Väga mõnus. Väga industriaal mulle ei meeldi. Aga õige, et nad taas metali poole oma suuna on võtnud.

Sobib unelauluks ning samuti jooksmismuusikaks. TÕsiselt. Kõik tunded on täiesti kooskõlas sellega. VÄga kuulamapanev ja kaasahaarav. Metalli maitse tuleb suhu ja tunne, et tahaks rokkida kontidesse. VÕtaks õlle ja kohe läheks hüppaks kusagil lava ees. Samas kodus lapsega mängides on ka heaks taustamuusikaks. 

Isegi minu pisike plika kuulas selle albumi minuga mitu korda läbi ja tahtis mussida - talle üldiselt lood esimestel kordadel ei meeldi.

Hea põhjus taas Rabarocki oodata. Soovitan kõigile, kellele vähegi meeldib natuke raskem muusika ning kitarride käristamine. Ma oma südames justkui ootasin sellist kütet ja süsti. Selle aasta üks parimaid tulemisi, minu arvates - siiani. 

Seda albumit peab lihtsalt tervikuna kuulama. See on lihtsalt nii hea. Ma olen vaimustuses.

Parim lugu on vist siiani Kiss the Beast.

http://www.myspace.com/nobigsilence

http://www.no-big-silence.com/

Limp Bizkit Saku Suurhallis.

Eile käisin siis Saku Suurhallis vaatamas minu pubekaaegset lemmikut "Limp Bizkitit". Ei pidanud pettuma. Muidugi mulle meeldis see, et täpselt alustati peale ja ei pidanud soojendusbändi ka vaatama. Kohe sai asuda kogu täiega peategelaste vaatamise juurde. 

Muidugi mängiti ära sellised head vanad lood, mis on läbi aegade parimad olnud. Ja ega minagi sellesmõttes külmaks ei jäänud. Sõnad ja käigud peas - ega siis muud polegi, kui hääl ära karjuda ja hüpata. 

Kuna ma olen siiski rohkem rokisõber ning minu jaoks pole nn. räppkultuur väga tuttav, siis ehk mõne koha peal oli olla võõras. Aga ikkagi. ROkk on see mis ühendab igas mõttes. Ja nautisin muidugi ka veel seda, et kohale olid tulnud need, kes neid armastavad või vähemalt lugu peavad - õhkkond oli väga mõnus ja hea. Keegi polnud ka selleks kellaajaks end väga kooma joonud ning kõik oli meeldiv. Vähemalt minu jaoks.

Tore, et Wes tagasi on ja ehk Marilyn Mansoniga koostöö midagi ka andis (homme peaks siis ilmuma Marilyn Mansoni uus album).  VÕib-olla mind häiris siiski see, et Dj tegevus segas pillimängu nautimist - aga selle bändi juurde käibki DJ. 

"Depending on you is done, giving to you is done
No more eating, no sleeping, no living, it's all just more giving to you and I'm done"

"....it's limp bizkit fuckin' up your town!!!! "

"Üks Võru rock läbi kolme bassi"

Täna toimus   Heiki Kelp'i 50. juubelikontsert. Seega esinesid erinevad artistid alates minu sünnieelsest ajast kuni tänapäevani kolme bassi võtmes - neid ühendab üks perekond ja üks pill ja üks rokk ja Võru.

Esinesid Eleegia, Hetero, Hamoh, Analysis ja Rahe.

Aga muidu võib öelda, et nii mitmel korral tuli kananahk ihule, et jah. Alguses kui Eleegia alustas "Stairway to Heaven-iga" oli hea tunne kõhus olenemata sellest,et nad olid kuidagi kanged. Aga ilmselt on aeg ka oma aja teinud ja iga mees ei tegele enam bändivärgiga niipalju. Mõnusad rokilood läbi aegade. 

HETERO  on legendaarseim neist praegu ning täna taas tabasin end mõttelt, et miks mina ei elanud sel ajal kui eesti muusika oli rokk ja kui tehti selliseid asju nagu kaheksakümnendatel tehti. Pepel küll on hääl natuke roostes, aga see on ka mõistetav.

Hamoh oli minu jaoks väga suur üllatus. Nagu tõsiselt. Nad võiks mõelda täiesti uuesti kokkutulemisele. No mina oleksin väga sihtgrupp. Meie oma Limp Bizkit või midagi sellist. Ma polnud neist midagi eriti varem kuulnud, kui et ainult nime. Lihtsalt energiat meestel on ja no see huumor - no lihtsalt minulik. Muusikaliselt muidugi annab Henno Kelp'i pillimängimisoskus  palju juurde ning varem ma polnudki märganud seda, et ta tegelikult oskab väga hästi olla artist. Eks bändis bassimees polegi loodud peaesinejaks, aga siiski - seda võiks rohkem olla. 

Analysis esitles oma uut lugu. Instrumentaallugu Analysis või siis Analsüüsis. Väga kõva. Tõsiselt. Piisavalt erinevad osad ent miski ühine, mis kõike koos hoiab. Minu arvates metallicalik, aga mitte liiga. Tahaks seda uuesti kuulata. Sest poisid olid ikkagi krambis ja tõsised pillimehed DT "As i am" oli võimas ent selle loo puhul jäi heli kuidagi eriti nõrgaks. Kohati polnud kuulda. Ma juba hommikul tundsin, et nad teevad täna selle loo- tegidki. Uskumatu. 

Ja siis muidugi "Eestlane", mida tehti koos segakoor "Hilaroga". Eestlane = ihukarvad püsti. Nii hea tunne on olla eestlane. 

Rahe. Absoluutselt head. Ja ootan albumit. "Lend"(Kõik on nii...) on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiii hea lugu. Neid olen kuulnud ka juba raadiost. Jeeee... Midagi ei oska öelda. Ihukarvad tõusevad püsti.

Ja "Kaelkirjak" on nii armas. Nagu Analysise "Mõmmigi". 

Mulle meeldis, et terve õhtu oli tehtud läbi bassi "silmade", sest sageli peetakse basskitarri, üheks mõttetuks instrumendiks ansamblis. Mulle meeldis, et õhtul lasti olla bassistidel  ükskordki teenitult keskmes. Sest tegelikult ilma nendeta poleks midagi. Arusaamad kindlasti paljud muutusid. Üldse pani mõtlema ansambli kui terviku peale. Kõigi nende osade peale. 

Negatiivsest - heli oli pigem kehvemapoolsem kui  hea. Oleks tahtnud valjemini ja osasid pille polnud aeg-ajalt üldse kuulda. Ma istusin täiesti keskel ning ma ei usu, et see minu kohast tingitud oli. 

TÄNUD hea rokikontserdi eest ja ajaloo tutvustamise eest! Mu vanemad küll rokkisid Hetero saatel Kubija metsade vahel, kuid mind polnud siis olemaski ja kui ma sündisin keelati nad Eests ära. Aga ju on mind siis käesolevasse aega vaja, et ma saaksin ise oma lastele edasi anda rokiarmastuse ja üldse muusikaarmastuse. 

Ja ma usun, et basskitarri tõttu on minu elu viimasel ajal pea peale keeratud, aga ilmselt on ka seda vaja. Ja hea sõbra olen ma juba praeguseks tänu bassile leidnud.  Ja ma loodan, et 10 aasta pärast ma saan juba öelda, et basskitarr on muutnud  ka minu elu! Positiivselt.

 Igasse ellu on vaja rütmi ja tummisust - seega igasse päeva natuke basskitarri. Pange tähele seda muusikas ja oma elus!

HOmme juba Limp Bizkitit kuulama. 

LUgulaulud, mida kuulata trenni tehes või energia saamiseks

Foorumist inspiratsiooni saades ning tegelikult juba varemgi ise mõelnud, et mis lood võiks säilitada oma playlisti kui power-lood.

1. Bloc Party - Helicopter

2. Bloc Party - Banquet

3. John Dahlback - Everywhere

4. Kaiser Chiefs - Never miss  a beat

5. Kings of Leon - Sex on fire

6. Panic! At the DIsco - Boys will be Boys

7. Peter Björn & John - Young folks

8. Rolling Stones - Satisfaction

9. Stardust - Music sounds better with you

10. The Doors - Light my fire

11. Prodigy 

12. Under the influence of giants  - In the Clouds

Analysis Tapperis HND-d soojendamas

Suurel "Patusel" Reedel sai käidud Analysist hoopisiki Tallinnas Tapperis kuulamas. Väga mõnus oli neid sel korral kuulata: heli oli hea (Mait, said hakkama rokibändiga küll!) ning lava oli suur ja saal oli suur ja kõik oli hea. Muidugimõista oli rahvas tulnud sinna HND pärast, kuid ma olen kindel, et peale seda livet on neil jälle niimõnigi kuimittefänn, siis nende muusikast huvitatu olemas. Viimaste lugude ajal läks juba rahvas päris elama ja kaasa elama.

Preili Affe oli ka muidugi minuga ja see kuidas ta Mõmmist vaimustus oli kõige armsam.

Poisid kui tahate naiste nunnumeetrit tööle panna, siis tehke "Mõmmit"!

Olen väike, olen alles väike ja päris koolis veel ei käi,

ja  minu väike karu peake, on karu tarkust täis

ja aabits, see on karu aabits ja selles aabitsas on A...

POISID, ma ootan juba uut lugu! 

HND oli siiski sel nädalal tunduvalt parem. Kuigi minu jaoks on bassimees liiga tuim (aga no võib-olla tõesti tervis ei kannata). Ja kõige parem koht oli sellel nende livel see, kui kitarrist jäi üksi lavale - siis ta nagu läks põlema ja hakkas energiat välja andma. 

Seekord oli muidugi neil ka publikut, kes elas kaasa ja vestles nendega. See tegigi ilmselt selle live paremaks, kui Werro Rockil. Aga no poisid teevad täpselt niipalju kui vaja on, et raha teha. Ju peab siis olema. Loodan et nad tegelikult ikkagi usuvad ka enda muusikasse,  mitte ei tee teistest populaarsetest  bändidest copipastet.

Werro Rock 2009

Eile õhtul võtsime siis mõned õlled ning siis viisid sammud meid Werro ROckile. Njaa, ega eriti kurta ei saa, aga kahju on ehk sellest, et esimeseks bändiks kohale ei jõudnud ja hiljem kuulsime, et Nevesise poisid olid päris kõvasti keevitanud.
Teist bändi Smõuk kuulasime ka veel väljast. Nendel olid mõned väga pikad lood ja rohkem ma midagi öelda ei oska - arvan, et nad oleksid mulle meeldinud.
Belka ajal siis jõudsime sisse, kuid ei olnudki eriti punk. Arvasin, et pungim.
Aga ei kurda. Üllatasid mind sellesmõttes.

Sickbag oli ikkagi hea. Zappa on ikka hea, eksole - nagu mõni mees ütleb: "Kõige kiiremad võru näpud!". NN. noored bändi liikmed küll näitasid välja liialt, et neil raske oli vanade meestega kaasa rokkida, kuid nad said hakkama - kuigi raske neil oli. Ja mismõttes, nad olid ainus bänd, keda tagasi kutsuti. Ja nad ei tulnud- püüan aru saada küll, et aeg tiksus peale jne. Minu jaok parim hetk Werro ROckil , sel aastal. KOhalikud mehed ikka nalja ei mõista.

Siis hakkasid rokkima Soome kutid Iron Gland-ist. Mind mõnes mõttes häiris see, et kõik lood olid ühesugused ning umbes 10000 samasugust bändi on veel maailmas olemas. Kvaliteet oli aga hea. Kuna mul enesetunne kõige parem polnud, siis võib-olla sellepärast mind hakkas häirima nende laulja. ÜRitasin siis mitte kuulata lauljat. Kuidagi ei istunud mulle. Kuid kui ma kuulasin neid myspacest siis jätsid nad mulle ikka kõvasti parema mulje. Seega, nad on täpselt selline bänd, keda lihtsalt kuulata.

Siis jõudis kätte õhtu tipphetk: HND.
Enesetunne polnud piisavalt hea ja ma tundsin, et ei jõua enam. Esimesed 5 lugu täiesti toitis. Ma peaks neid ennem järgmist korda kuulama. EHk annab seda korraldada. Ja võib-olla järgmine kord on juba järgmine reede. MInd pigem häiris selle live puhul just see, et rahvas oli väsinud ning palju inimesi oli ära läinud ning kohati oli selline tunne, et bändi ei toitnud publik piisavalt, et nad oleks täiega rokkinud.

Lõppkokkuvõtteks oli valgus hea, heli oli hea just platsil- ülevalt kuulates kuidagi purgis või kuidagi kumises. Rahvast oli ikkagi vahepeal palju. Kuid inimesed väsisid ära kuigi varem on võrukad ju ikkagi väga väga vastupidavad ja pidutsejad olnud.
ÜLdse oli kuidagi selline kuuseis, et kõik olid väsinud ja kuidagi ei tahetud rokkida nii, et halb hakkaks. VÕib-olla on selles süüdi ikkagi ööklubi miljöö ja vaim, mis rokirahvale ei ole päris SEE. Kui nüüd võrrelda varasemate Werro Rockidega, siis mulle tundus, et 4 aastat tagasi oli kuidagi rokim, ent sel aastal oli parem kui eelmine aasta.

Aga siiski jään ootama järgmist Werro ROcki ning loodan, et iga aastaga läheks kõvemaks rokiks. Ja ehk võiks kava olla mitmekesisem!

Rock on!

Analysisega Helena Nova sünnipäeval.

Ofkoors tähendab ikkagi Tartusse laivile minemine just seda, et tuleks ikkagi varakult väike soojendus teha ja varakult ära planeerida, kes kellega ja kuidas. Muidugi häid fänne ja bändimehi mahub tartu-võru maanteele palju ning sõit saigi alata. Kes said lubada, võtsid esimese Rocki. Muidugi ka osad, mitte kehvemad mehed võtsid väikese ROck õlle juba Tartus. 

Muidugi meil väga palju aega ei jäänud, et kusagil õlut rahus lasta niiet tuli minna.

Väike soundcheck ja soojendus. 

Ja siis hakkaski pidu pihta. Muidugi minu au oli seekord mõned lood videosse võtta, mida veel pole kusagil. NOjah. VÄriseva ja purjus käega. Värisev oli see kohati päris kindlasti. 

Siinkohal oleks vist õige koht ära mainida, et seekord olid fännidest mehed a) liiga kainekad, b) või liiga vähe joonud ja siis pidid ainult naised kaasa rokkima mussimise teel. Ofkoors me natuke tegimegi seda, sest mina küll oma oleku kohta eriliselt kurta ei saa. 

Ja just selle loo ajal läksin ma õlut ostma, mida tahtsin filmida, seetõttu on ka selle video algus natuke puudu - aitäh sulle noormees, kes sa tõid mulle õlle ja isegi vahetusraha. 

Helena nova kohta ma kahjuks midagi eriti öelda ei oska, sest see koht läks juba natuke ähmaseks.

Ma pean ikkagi mõne loo sõnad organiseerima Villu käest, sest mul tõesti pole sõnad veel nii peas.

Eriti veel siis purjus peaga. Ja mulle meeldib ikkagi Villu siis, kui ta on natuke joonud. Muidugi

ilusam ja korrektsem on ta kaine peaga. Tervised Villu häältepaeltele.

JÄrgmine hommik oli siiski väga hõre.

Analysis ja Ninnu

KUna asjalood on siis sellised, nagu nad on, siis ma mõtlesin, et võiks tegelikult hakata tihemini kirja panema erinevaid muusikaelamusi ning eriti seoses bänd Analysisega. Kuna ma olen viimasel ajal suhteliselt palju nendega erinevates kohtades kaasas käinud ning olen ka üks põhifännidest. 

Endal oleks ju ka hiljem huvitav lugeda emotsioone seoses nende käimistega. VÕib-olla nemadki leiavad hiljem mingisugustki tagasisidet siit. Esimest postitust on raske teha seoses sellega, kuna on nii palju emotsioone. 

Tegemist on võru hard rock ja heavy metal stiilis muusikat viljeleva bändiga. Ma arvan, et ma olen neid kõrvalt jälginud algusest peale. Üks meeldejäävamaid kontserte oli seoses Hetero sünnipäevaga Tartu ROkiklubis vahetult peale seda kui neil singel Devil Eyes välja tuli. Devil Eyes on ka muidugi olnud tükk aega üks lemmiklaul nendelt. Kuid nüüd on viimasel ajal päris  mitu head lugu välja tulnud. Ja nende eestikeelseks minemine on samuti väga väga positiivne nägemus. 

JÄrgmine esinemine peaks tulema järgmisel reedel ehk 10. aprillil rokiklubis Tapper HND soojendajatena. 

http://www.estonianmetal.com/bands.php?id=157
http://www.analysisband.com/
http://www.myspace.com/analysisband

Külalised "Külalised"

Peab mainima, et mina ei ole eriti sedalaadi muusika austaja, aga olnud juba varem umbes 5 lugu kuulnud, pidin selle endale hankima -ja ma ei ole pidanud pettuma. 

Absoluutselt mõnus muusika, et chillida ning lõdvestuda. Kõige parem oma kallima kaissu pugeda või parimate sõpradega vesipiipu kimuda. ISegi tantsu lööks selle järgi.

www.kylalised.ee

Eriti tantsulisene ja mõnus suvine lugu on "Mäng"

Aga selline armas kahekesikõikumiselugu on "Mu hing on haige". 

Mai hääl paneb kohe kuulama - selline piisavalt õrn aga samas jõuline. Ja ma koguaeg mõtlesin, kes on sisse laulnud E.Moora ja M. Normeti saadete kõllid. Nüüd ma küll tunnen ära.

Nende lugudes on piisavalt positiivsust. Kui terve album ära kuulata, siis ongi nagu selline Külaliste külaskäik - mõnikord positiivse alatooniga, mõnikord kurb, mõnikord jällegi unistav ning mõnikord väga lõbus. 

Ja Tommyboy räpib ka niimoodi, et sõnadest saab aru. 

Ja nagu ka minu külalistelegi vahel kombeks on, on seks teemaks: 

"...lisaks üldisele keha ja hinge rahulolu aspektile 
päästab seks majanduse - yo - kapten tekile!!
kui maha langevad müüginumbrid siis vilguta tissi-tussi kapotil
ja tootest saab number 1 hitt mis pangaarvet rokib
või siis need ilmatüdrukud Kanal 2-e saatekavast
Liis Lassi jalad ja mul hakkab alati jube palav - uhh!
näiteid täis on terve maailm, trimmis-trammis-supersexy
piduhoos puruvõõrad või juba lahku läinud eksid
presidendid, filmistaarid, muidusööjad, muusikud
omavahel vahetavad nagu klotsid ruubiku kuubikul
ja ausaltöeldes on see põnev teada kes kargab keda
käed üles, püksid maha sest et seks on täna teema!.."

Soovitan soojalt - see on elamus!