Twilight saaga soundtracki kaudu (Sia - My love) jõudsin ma ka austraalia lauljanna Sia-ni. Mulle väga meeldib tema jõuline kähisev hääl ning lähenemine muusikale. Austraalia Norah Jones ja Tori Amos. Sihtgrupp muusikas on neil suhteliselt sama. Samas on nad kõik väga eristatavad.
Sia muusika sobib romantilistesse ja järelemõtlemist vajavatesse hetkedesse. "Colour the Small One" on ilmselgelt minu selle sügise ja suve lemmik õhtumuusika. Minu lemmikuks sai sellelt albumilt "Breath me". Mis on ka loomulik - tänu sellele loole saigi Sia tuntuks nii siin kui sealpool ookeani. Antud lugu on ka olnud paljude filmide- ja seriaalide soundtrackidel. Ka teisi lugusid on kasutatud samal viisil.
"Breath me" on minu arust väga sügamlik ja sügav lugu. Toob täielikult sialikkuse esile. Antud albumit kuulates vahest tekib tunne nagu oleks seda juba varem kuulnud, kuid siis tuleb mingi kiiks sisse, mis teebki selle huvitavaks ning nauditavaks. Kui näituseks tuua laulu " Sweet Potato", siis oleks nagu tunne, et läheks aeg tagasi ja kuuleks korraga Nelly Furtadot ja siis mõnda tüdrukutebändi milleeniumi kandist. Kuid siis tuleb sisse midagi, mis muudab selle hoopis paremaks ja hinnalisemaks. Raske kirjeldada...
Teine lugu mis mulle väga meeldib sellelt albumilt on "Don't bring me down" - hääle erilisus tuleb kohe nii hästi esile.
Romantikaminutiteks sobib täielikult, kui Norah Jonesist saab küllalt.
No comments:
Post a Comment