Crystal Castles'i uut albumit võrdleksin Vaiko Epliku viimase albumiga. See müra, mis tekib muusikast ja siis püüad aru saada, et mis toimub???
Laiemalt tuntud "Celestica" on kõige selgem ja romantilisem.
"Doe Deer" - SEE on haaardkooor. Tahaks sattuda sellisesse seltskonda hea tuju ja piisava ajaga. Lihtsalt naerataks. Tekkis idee, et oma sünnipäeva võiks teha mitmes väikeses ruumis ja muusika oleks niii vali.Õhtul mingist kellast ei tohi teinteisega mitte midagi rääkida. Lubatud on juua, tantsida ja kehakeeles suhelda - laulda võib ka. Ehk teen ära ka! Crystal Castles on süüdi.
See muusika on minu jaoks puhas elektrooniliselt tehtud rokk, kui nii saaks vaid nimetada. Sest ta on kohati liiga raske, et olla klubimuusika. Noise ja eksperimentaal ütlevad paberid. Alice Glass on fantastilise häälega nagu inglike keset karmi maailma ja püüab püüda teiste tähelepanu.
Seda plaati kuulates kiiluvad sõnad kinni ja lihtsalt aeg jääb seisma.
Mulle väga meeldib.
No comments:
Post a Comment