Lubatud Animal Collective ei tule, praegu! Ma lihtsalt pole valmis selleks. TUleb hoopis Muse. Kõigepealt vist võiks rääkida sellest, kuidas Muse mulle varem ei meeldinud, kuidas mulle ei meeldinud see meesvokaal. Ma kohe ei sallinud seda ning muusika tegi mind kuidagi väga-väga närviliseks. Aga uus album andis neile võimaluse. Juba mõninga eelneva pealt on minuni jõudnud niiöelda üksikud head lood tänu headele sõpradele, kes on leidnud nö õiged - mitte nii närvilised lood.
Aga jõuame siis lõpuks selle Resistance juurde. Ma olen väga rahul. Olen viimased 5 päeva vast kuulanud mõned korrad päevas seda albumit. Kuna mina jõudsin eelneval aastal alles! Queenini (ka selle jaoks polnud ma varasemalt piisavalt küps) võib juba ette ennustada, et minu jaoks on need kaks täiesti sarnased. Minu arvates vägagi kihvt on see, et tänapäeval keegi suudab sellise pop-rocki ühendada niivõrd hästi ja huvitavalt klassikalise muusikaga.
Mul tekkis isegi huvi nüüd nende vanema muusikaga tutvuda. Ohh kuidas ma armastan nö puhkuseaega, siis on aega muusikat kuulata!
Seda albumit ma eraldi lugudena ei soovitakski(mitte et eraldiseisvana lood halvad oleks) - minu arvates on see kui üks teos, mida kuulates lipsab aeg käest ning toodab iseenesesse energiat, rahu ja ühiskondlikult kasulike mõtteid. Mulle meeldib selline mõnus käre kitarrisound ning tänapäevane taustapiit. Kas lihtsalt hakkavad mehed vanaks jääma ning nendesse jõudma selline küpsus - eriti laulja hääle toodetavasse energiavoosse - mis toodab sellist sisemist rahu, kiskudes kõik ebameeldiva välja.
"Uprising" tõmbab käima kohe alguses ning siis rahulikult kogu albumi käigus uinutatakse taas unele, kõik mis seda kuuleb- ning siis äratab üles ning aitab silmad lahti teda kogu maailmas valitseva lolluse nägemiseks. Kutsutakse üles silmi lahti tegema ning iseendale ausalt tunnistama kõike mis on meie ümber.
Albumi nimiloo puhul meeldivad mulle nö kauged trummid, mis tekitab sellise tunde nagu oleksin suure lava kontserdil. Silmad sulgeda siis...
Love is our resistance....
"Undisclosed desires" on minu arvates väga huvitav külg üldse Muse-l selline õrn r'n'b-lik lähenemine ja selline basskitarri kasutamine, mis tekitab sellise õrna plärina heas mõttes. Lugu pani väga palju mõtlema selle üle, et kui paljud inimesed ikkagi kannavad maske ja lõpuks unustavad iseenda ära, märkamate et teised võivad sõltuda just meist.
Üldse on selles albumis väga palju sellist ühiskondlikku hukkamõistu ning "United States of Eurasia", väga palju poleemikat tekitanud maailmas ajab naerma ning nutma ühe korraga. Väga palju on selles loos, mis paneb muigama ning mõtlema: sõdades pole võitjaid ning see kõik on mõttetu! Miks me teeme seda oma lastele, miks me teeme seda peredele? Selles loos on nii Queeni, Lähis-idalikke sounde ja käike, klassikat, halvakspanu ning rahu ilu!
"Unnatural selection" meenutab mulle kõiges Serj Tanjani - muusika, sõnad, mõte, laulmisviis ning kogu asi ning seetõttu see mulle väga meeldibki. Ja tegelikult on nii hea meel, et inimesed mõtlevad sarnaselt. Just mõtte suhtes! Inimestel on mure maailma pärast ning kui see panna niivõrd ilusti lauludesse, siis jõuab sealt ka mõtleva inimeseni midagi - vähemalt on nemad midagi teinud, et maailma päästa!
Kuna eelmine aasta oli mul üldse nö vanade rahva lemmikutega tutvumise aasta siis ma ka eelmisel aastal muuhulgas tutvusin Dream Theater -i loominguga, siis "MK Ultra" meenutab mulle neid.
Kuna olen ka suur soundtrackide sõber, siis on Muse viimasel ajal mind üldse rõõmustanud erinevate soundtrackide pealt - "I belong to you" on siis täpselt üks nendest lugudest. Ehk kõige muselikum lugu minu arvates - selle traditsioonilises tähenduses. Ilmselt peale selle albumiga tutvumist pole see lemmiklugu neilt, aga sobib täielikult minu igapäevasesse playlisti.
Ning nende viienda stuudioalbumi lõpetuseks 13-minutiline III osaline "Exogenesis: Symphony" - mis on minu arvates lihtsalt suuuuuuuuuuuuuuuuurepärane.
Võiks öelda,et Muse Resistance on kokkuvõte minu aasta tutvumistest - seal on kõike: nii Queeni, Dream Theater'it, Serj Tanjani, vanu klassikalise roki sounde ning uut alternatiivse muusika kõla, mis õrnalt togis ja siis tegi pai!
Ma ei oska küll siia mingit lugu kohe niimoodi välja tuua - soovitaksin kuulata kõike ja korraga, sest see album tekitas soovi kohe nende kontserdile minna ning nende kohta rohkem teada saada.
Aga valisin siis, kohe algusest selle:
P.s: bassimees on ka päris kena!
No comments:
Post a Comment